(mujal oli selleks rahvademokraatia), oli ka riike, kus oli rohkem kui üks partei, riike, kus olid vanad võimustruktuurid säilinud (Poolas Seim), osades riikides säilis eraomandit (Poolas 75% maad), oli riike, kus maksti omandi natsionaliseerimise eest kompensatsiooni (Ungari, Hiina), paljudes riikides nn. vaenulikke klasse ei likvideeritud. Koostöö riikide vahel jagunes majanduslikuks (VMN e. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu; 1949), ideoloogialaseks, sõjalis-politiliseks (VLO e. Varssavi Lepingu Organisatsioon; 1955) ning kultuuri-ja teadusalaseks. Stalini ajal oli NSVL majanduses põhirõhk (raske)tööstuses (eeskätt relvad). Inimeste igapäevaelu vajaduste rahuldamine jäi endiselt teisejärguliseks. Massirepressioonid ja ideoloogiline surutis. Rõhutati, et maailm jaguneb kaheks: ühele poole jäävad sotsialistlikud riigid (head, eesrindlikud, helge tulevikuga) ja teisele poole kapitalistlik maailm (vaenulik, võõras, roiskuv, manduv)
I Eesti polk sai välja areneda enam-vähem löögivõimeliseks väeüksuseks. Varsti juba rohkem kui 10 000 sõdurit. Otsiti kõikvõimalikke muid teid osa sõjaväelistest saadeti ümbruskonda põllu- ja metsatöid tegema. Pärast Riia ja Eesti saarte langemist sakslaste kätte anti luba ka uute Eesti rahvusväeosade loomiseks. Loodi Eesti diviis: 4 jalaväepolku, suurtükibrigaad jm osad. Diviisi ülemaks kuulutati alampolkovnik Johan Laidoner. Eestlaste jaoks oli üsna ammuseks politiliseks eesmärgiks autonoomia saavutamine. (esimest korda 1905. aastal). 1906. aastal koostati I autonoomia seaduseelnõu (Pung, Päts, Strandman, Teemant). Eestimaale antaks sellega tulevikus laialdane autonoomia (oma seadusandlik asutus Eesti Maapäev dem valitud, selle kõrval töidesaatvana Eesti Maavalitsus, seotuse Ve-ga kindlustab aga Ve valitsuse õigus määratata Eestimaa kuberner ning Eesti saadab Ve valtsusse rahvussekretäri, kes osaleks valitsuse koosolekul
annaabi.ee 
