Eesti Kultuurilugu
piiskoppidel, hilisemal ajal ka jõukamatel lihtkodanikel. Mõnikord on erakabelite juurde
määratud vaimulikke. Tallinna raekabeliks oli Pühavaimu kirik
Kerjusmungad (dominiiklased ja fantsiskaanid) Pealegi olid linnadel just 16. sajandi
alguses tekkinud tõsised konfliktid maaisandate poolt privilegeeritud kerjusmunkadega,
kes ühelt poolt kandsid kiriku reformipüüdlusi, ent aitasid säilitada ka katoliku usku.
Kerjusmungad avaldasid oma jutlustes lihtrahvale sageli linna ametliku politikaga
vastuolus olevaid seisukohti või koguni ründasid seda, ent linn seda otseselt takistada ei
saanud, sest kerjusmungad neile ei allunud. Linnakiriku jutlustajatega oli teine lugu, kuid
kerjusmungad olid ka tänu oma kõneosavusele neist tunduvalt populaarsemad.
maanõunik - Eestimaa rüütelkonna maanõunikud moodustasid kokku Eestimaa kohaliku
omavalitsusorgani, kes lahendas kubermangu olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.