teadmiste ning kogemuste omandamist, peab ta õppima seal olema ning leidma tõe. Kui ta on seal ära harjunud, hakkab ta ennast õnnelikuks pidama ning ei taha enam iialgi tagasi pöörduda. Samas ei tohi teda lasta sinna jääda, vaid püüda heaolu nimel suunata neid lihtrahva probleemidega tegelema. Seetõttu peaksidki valitsejad käima nii ,,koopa" kui ,,valguse" vahet, et mõista, mis polises veel ebavõrdne on, kuna põhiline eesmärk on jõuda ühtse poliseni. Need, kes on valgusega harjunud, mõistavad nii juhte kui lihtrahvast. Need, kes on valgust näinud, oskavad polist hoida ning valitsemisega tulevikus paremini hakkama. Harimatud ei saa polist juhtida, kuna neil puudub eesmärk, milleni püüelda ning nad hakkavad ihalema omakasu. Samuti ei saa head juhti nendest, kes end täielikult haridusele pühendavad, sest nad loodavad ilma töö ja vaevata hakkama saada. Tuleb välja, et parim
Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio) 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Takistused tervikpildi loomisel: keeled (kreeka, ladina), teiste kultuuride mõju (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia), riigikord (arhailisest kogukonnast isevalitsusliku poliseni, seejärel impeerium), religioon (paganlik polüteism, varane kristlus), juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk) Probleemid allikatega: säilimine (savitahvlid; papüürüs al 3. saj eKr hävib kergesti; vastupidavam pärgament 9.15. saj), fragmentaarsus (meieni jõudnud vahendajate ja ümberkirjutuste kaudu), juhuslikkus (käsikirjaliste ümberkirjutuste väike arv,
annaabi.ee 
