POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt
Näiteks üks õiglane nähtus on
õiglane tänu osalusele õigluse idees, õigluse määr sõltub selle konkreetse nähtuse ,,kaugusest"
ideaalist. Niisuguse tarkuse omandamiseks on võimeline vaid intellektuaalne eliit. Kas
ülejäänud peaksid jääma õnnetuteks? Ei. Aga ainsa väljapääsuna viimaste jaoks näeb Platon
olukorda, kus targad suunaksid neid selles suunas, mis nende jaoks on hea. Inimeste üldise
õnnelikkuse huvides tuleks niisiis neil elada niisuguse kooslusena, areneva polisena, kus
targad suunaksid vähemvõimekaid oma ideede-teadmise alusel selles suunas, mis võimaldaks
enamusel oma loomupäraseid pürgimusi õnnelikuks saamisel realiseerida.
Vahekokkuvõte. Platoni poliitiline õpetus on õpetus ideaalsest polis`sest. Ta käsitleb polis`se
ideed, ideepärast polis`t, seda, mis on polis oma idee kohaselt, mitte aga ajaloos (meeleliselt,
empiiriliselt tajutavas nii muutlikus maailmas) faktiliselt olemasolevaid, kaugeltki mitte-
õnnelikke, polis`seid