Kultuurigeograafia konspekt
huvikese kaldunud maastike kirjeldamisele sotsiaal-kultuuriliste ja poliitiliste protsesside valguses.
Uurimisobjektideks mentaalsed maastikud, maastiku representatsioonid kunstis ja kirjnaduses. Humnaistlik
suundumus. Kasutama hakati kvalitatiivseid meetodeid.
Kultuuriline pööre- 1990 a keskel. Algselt märkis see murrangut majandusgeos, kus hüljati arusaam nõudlusest kui
universaalsest kategooriast. Mõisteti et kultuur on viis kuidas inimgrupid mingites sotsiaalsete, majanduslikes ja
poliitlistes oludes käituvad. Ühiskonna mõistmine kultuurilise kommunikatsiooni kaudu- taju, represtanatsioonid,
koodid. Pärast kultuurilist pööret mõisteti maastiku kui näitelava, kus iniemsed esitavad oma olemasolu, kui kohta kus
väljendada oma väärtushinnaguid, kust leida redupaika ja kus meelt lahutada. Maastik pole enam reaalsete esmete
kogum.
Kelle maastikud- maastikus avaldub viis kuidas me iseennast defineerime. Maastiku muutused peegeldavad, kes me
kunagi olime või kelleks tahame saada
annaabi.ee 
