Kultuur ja rahvusriik
kommunikatsiooni aktid ei puuduta inimest sügavamalt.
Eurovisioonid ei muuda inimeste hinges midagi. Selline kultuur ei
edasta ega soodusta midagi peale iseenda, põlistades publikul juba
olemas olevaid hoiakuid.
Aga just globaalkultuuri tasandil toimub lõviosa kultuuri levitamise ja
tutvustamise üritustest.
Nii on ühel pool kunst, mis jääb pealispinnale, luues üksnes ühistunde
illusiooni. Kuna see on illusioon, siis võib see puruneda ootamatult ja
julmade tagajärgedega. Poliitkorrektse keep smilingi tagant avaneb
koopainimese lõust.
Teisel pool on kunst, mis võiks inimese teadvust avardada, teenida
tõepoolest üllast eesmärki, aga see kultuur «kuulub» vanale või uuele
eliidile. Viimane tegeleb uute meediate ja kõikvõimalike para- ja
kvaasikunstiliste aktidega, mis vaatamata oma näilisele suunatusele
kunstivälisesse olmesse jäävad ometi ponnistavate härraste ja daamide
harrastuseks. Massidest jääb säärane kunst eemale. Välja arvatud