suhtlemine, tööliste elujärje parandamiseks. Kui arutelu vilja ei kanna, võivad inimesed hakata streikima, mis peab toimuma seaduste piires. Kodanikuosalus on näiteks heategevusüritused, keskkonna -ja rahu liikumine jne. See jätab inimestele rohkem vabadust, kui erakonnas olek: ta võib üritustelt puududa ning võib kuuluda mitmesse organisatsiooni, samuti on see vanusepiiranguta. Protestimass on seadusega lubatud ning ka sellega saab poliitkasse sekkuda. Kui see häirib linna elu tuleb selleks luba taotleda linnavalitsuselt. Protest ja streik ei tohi olla vägivaldne. Vabatahtlikud on inimesed kes teevad/aitavad kaasmaalasi vabast tahtest mitte sunniviisiliselt, nad ei saa rahalist kasu ning tegevus toimud väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise hüvanguks. Inimesi ei tohi sundida tegema tööd, sest siis pole see enam vabatahtlik. Vabaühendus- pikaaegne kodanikuosalus, mis on vabatahtlik nt. Tarbija- ja loomakaitse,
õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki oma otsustele kuuletuma. Nüüdisaegses riigivalitsemises on kohtuvõimu aktiivsus poliitika vormimisel olulisem kui valgustusajal või tööstusühiskonnas. Näiteks eksisteerivad mitmetes maades omaette halduskohtud, mis menetlevad just riigi igapäevatoimingutega seotud kohtuasju. Näiteks võib tuua ka Euroopa Õiguskohtu, mis aktiivselt sekkub Euroopa lõimingu süvendamisse ja annab niiviisi oma panuse kogu Euroopa Liidu poliitkasse. 6.2 Kohtusüsteemid Kohtuvõimu korraldust mõjutab riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. Seetõttu pole see igal pool ühesugune. Allpool keskendume vaid kõrgeimale kohtuastmele, mis tegeleb põhiseaduslikkuse järelevalvega. Kõige üldisemalt eristatakse kohtuliku konstitutsioonilise järelevalve korralduses kahte mudelit – angloameerika ja mandri-euroopa oma. USA-s pole omaette konstitutsioonikohust, mille ülesandeks oleks põhiseaduslikkuse järelevalve
annaabi.ee 
