Erikool kui arenduskeskus
kodudesse suure häbi ja hirmuga alanduse kartuses." (Roosi kool-lasteaia
kodulehekülg).
Demokraatia arenedes ja eriti peale Eesti iseseivumist hakati üldsuses veidi rohkem
tähelepanu pöörama ka puuetega inimeste õigustele ja vajadustele. (Kroonuaia kooli
kodulehekülg, edaspidi Kr). Mõisteti, et "iga inimest on vaja ja võimalik arvestada
sotsiaalse ressursina ning kaasata ühiskondlikku ellu." (Haavistu 2009: 51)
Hariduskorralduses tähendas see eelkõige seda, et poliitilitse otsustena sätestati
mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilaste õigus haridusele. (Haavistu
2009: 51). 15. 12. 1999. a haridusministri määrusega nr 59 võeti vastu
toimetulekuõppekava. Seejärel loodi ka hooldusõppekava.
Tänu muutustele seadusandluses hakkasid ka erikoolides toimuma olulised muutused.
Nüüd kirjeldan neid muutusi lähemalt Tartu Kroonuaia kooli näitel.
1990/1991 õppeaastal lubas Haridus- ja teadusministeerium avada Kroonuaia koolis