Valitsusringkonnad pettusid kodade idees, sest kojad ei saavutanud kodade ülest koostööd. Kodade enda sisemine areng ei vastanud ka valitsuse soovidele - mitmetes kodades tekkisid sisemised lõhenemised ja vastuolud, nt õpetajate koda - jagati sektsioonideks: eraldi gümnaasiumiõpetajad, algkooliõpetajad, kutsekoolide ja lasteaedade õpetajate sektsioon - eriti just gümnaasiumi ja algkoolide vahel vastuolud tugevad. Ei saadud läbi ka ilma vasakpoolse poliitikuta - endised sotsialistliku erakondade liikmed üritasid kodade juhatuses politiseerida edasi. Küllalt kõik need asjad kokku. Erakondlik maastik oli seega ümber kujundatud - erakonnad likvideeritud, kojad asemel. Oli ju veel terve rida ühinguid, seltse, ühistuid, mis ei tegelenud otseselt poliitikaga, aga koondasid teatud sotsiaalseid kihte ja võisid potentsiaalselt valitsuse vastu tegutseda - tarvis valitsuse kontrollile allutada. Juba 1934. aasta suvel anti välja määrus,
annaabi.ee 
