. Massikommunikatsioonide abil on võimalik mõjutada suurt hulka rahvast. Ühiskonna osa Demokraatlik Mittedemokraatlik Ajakirjandus Vaba Kontrollib võim Infoallikad Palju Üksikud ja võimuprteide poolt kontrollitud Teabe eest vastutaja Teabe väljastaja Tsentuur Ametnike tegevus Avalik Varjatud Väliskanaid Olemas Puuduvad Kriitika poliitikavallas Lubatud Keelatud Riik Avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb ühiskonna vajaduste rahudamiseks Territoorium Riigile kuuluv maaala Rahvastik enamusrahvus, vähemusrahvus Territooriumil elavad inimesed Avalik võim Sümbolid lipp, vapp, raha Kodakondsus on antud riigi kodanikuks olemine Ministeeriumid, ministrid Haridus ja teadus Justiits Kaitse Keskkonna Kultuuri Majandus ja kommunikatsiooni Põllumajandus Rahandus Sise Välis Sotsiaal
Euroopa riikidest kasvab Eesti töötute arv kõige kiiremini ning ma loodan, et vähemalt pooled neist mõtlevad enesetäiendamisele. Haritus ja haridus käivad käsi-käes ning tänapäeval pole ilma nende kaheta ka tavalisel lihttöölisel midagi peale hakata. Ma leian, et see on üks kindel positiivne asbekt seoses majanduslangusega. Ning paraku pole haridust kunagi liiga palju inimene õpib terve oma elu. Uuendused poliitikavallas on pidev protsess kas praegune majandus saaks hakkama süsteemidega, mida kasutati iseseivumiste algul? Kindlasti mitte, maailm muutub ning ka inimesed ning paraku peab ajaga kaasas käima ka kogu funktsioon. Karm reaalsus mis tabab inimesi, kui hetkega jääb väheks rahast, tööst ning võimalustest paneb mõistuse tööle ning nägema asju teises valguses. Õppida elama vähesega aitab tulevikus toime tulemisega paljuga
nagu Saksamaa. Teine aspekt, miks Saksamaa vastuvõtlikkus ERDF suhtes oli niivõrd külm on see, et konsultatsiooniprotsessidesse liidetakse ka sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda. Saksamaa kohalikud võimuasutused olid harjunud sellega, et nad olid ainukesed regionaalse avaliku hüve autentsed esindajad kuid nüüd pidid nad oma kohta jagama teistega. UK oskas ERDP reformi paremini ära kasutada, öeldi et uued võrgustikud ainult tugevdasid Briti riiki kui väravavahti antud poliitikavallas. Mis häiris Briti eliiti, polnud mitte suveräänsuse erosioon, vaid pigem formaalne ja nähtav suveräänsuse üleandmine. Väiksema võimu ülekandumise nähtavusega on edukad valitsused olnud pragmaatilisemad. Blairi kõnest EL-ga kokkusobiv kontseptsioon suveräänsusest: “Ma ei näe suveäänsust kui ühe riigi võimet öelda millelegi “ei”, vaid kui võimu maksimeerimaks oma riiklikku jõudu ja võimekust äris, kaubanduses, välissuhetes, kaitses ja kuritegevuse vastu võitlemises
annaabi.ee 
