EDUARD VILDE AASTATEL 1900-1917
Lehe kontoris töötas tulevane poetess M. Under, keda Vilde õhutas luuletajateele.
Ajaleht „Teataja“ tõi kaasa suuri muutusi eesti keele positsioonide tugevnemisel Tallinnas. Iga
päev toimetusse sisse asunud eesti haritlased lisasid saksakeelsele kesklinnale seni harva
kuulda olnud eesti keele kõla. Ka ajaleht ise propageeris oma veergudel moodsat eesti keelt.
Vilde igapäevaseks tööks Teataja toimetuses oli tõlkida ajalehe Berliner Tageblatt järgi
välistelegramme, panna kokku poliitikaringvaade ning kirjutada „Mahtra sõda“.
Vilde hakkas koguma Mahtra sõja mälestusi Juurus 1901 a. sügisel: Mahtra meeste mälestuste
kirjapanek tähendas ehedat kokkupuudet oma rahvaga ja rahva keelega, mis ei jäänud
kajastamata ka teoses.
Mahtra ülestõusu ainelist romaani kirjutama hakates ei olnud Vildel aimugi, et sellest üritusest
kasvab välja kolmest osast koosnev suurteos, epopöa eesti talurahva võitlusest. Seda triloogiat
annaabi.ee 
