Eesti, Läti ja Rootsi reformid
tüpoloogia kohaselt jagada ühelt poolt struktuuri ja protsessi ning teisalt poliitika ja halduse
reformideks (tabel 1) (Caulfield, Larsen 2002).
Haldusprotsesside reformid tähendasid kohaliku omavalitsuse juhtimise ümberkorraldamist.
Haldusstruktuuride reformide peamiseks väljundiks olid muutused omavalitsuste ülesannete
jaotuses ja pädevustes. Haldusreformide keskmes on peamiselt muutused kohaliku
omavalitsuse korralduses, juhtimises ja teenuste osutamisel. Poliitikareformid hõlmavad
ennekõike muudatusi valitsemisinstitutsioonides, kohalike valimiste korralduses ning
omavalitsustevahelise ühistegevuse lõimimises, mille kõige käegakatsutavamad tulemused
võiksid olla muutused omavalitsuste piirides. Juhtimisreformide puhul on olnud tegu
ennekõike uue avaliku halduse reformidega. Üldjuhul on nende esmased taotlused
suurendada teenuste osutamise efektiivsust. Reformi meetoditeks on peamiselt