Võrdleva Poliitika kodutööd
C. Edwards et.al., 2014, p. 23).
Samuti kalduvad erinevad huvigrupid eri äärmustesse, seda nii vanuselise, etnilise ja
rahvusliku, aga ka soolise ja seksuaalse ning usulise kuuluvuse järgi (ibid., pp. 211-212).
See, millise ideoloogia poole üks või teine isik kaldub, on aga tugevasti mõjutatud ka
perekonnast ja viimase mõjust eeskätt lapsepõlves. Tegelikkuses ongi see üks tugevamaid
faktoreid, mis lükkab (noore) kodaniku poliitikamaailmale lähemale, luues sellega ka
lojaalsuse riigi vastu (Patterson, 2008, pp. 173-174). Perekond ei ole siiski ainuke toimija,
mille kaudu toimub poliitiline sotsialiseerumine. Tähtis tegur on ka kool kui riigi vahendaja,
mis peaks edendama tugevat riigitruudust ja eelmainitud USA poliitilise kultuuri jooni.
Samuti on omapärane paljudes Ameerika koolides praktiseeritav truuduse tõotus (Pledge of
Allegiance), mis peaks kasvatama veelgi lembust oma riigi vastu. (G. C. Edwards et.al., 2014,
p. 201)