Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
vaja, et leidub entusiaste, kes kaastööd teevad ja lugejaid, kes näevad selles
rahvuslikku üritust.
---
* Poliitikaleht 19. saj lõpu mõistes mingit poliitikat ei olnud tsaaririigi äärealade
väikerahvaste elus ega kirjanduses lubatud ja tegelikult seda ka ei aetud. Poliitika
tähendus oli piiratud st ajalehes avaldatavaid sõnumeid Vene-, Eesti- ja välismaalt;
luba avaldada välissõnumeid ja Vene siseriikliku elu sõnumeid eristaski poliitikalehte
teistest per. väljaannetest.
Eesti ajakirjandus 19.-20. saj vahetusel
Tööjaotuse esimesed ilmingud
19. sajandi lõpus oli ajalehe või ajakirja juures ametis toimetaja (vastutava toimetaja
tähenduses), kes oli reeglina ka väljaandja. Elulugusid uurides ilmneb, et juba Sakala
ilmumisest alates on toimetustes ametis tegelikud ehk tegevtoimetajad. Ülejäänud
abilisi nimetati toimetuse liikmeteks. Üldreeglina pidid aga kõik väljaande käekäigu
eest universaalselt head seisma.