Majanduspoliitika
Eesti eliit on suures osas jäänud anonüümseks. Teda iseloomustavad pigem ristideta hauad kui
nimed marmortahvlil. Sõjaeelne ühiskonna koorekiht hävis lootusetus vastupanuliikumises,
lahingutes Narva all, Sinimägedes ja Emajõel, võitlustes Eesti metsades ja soodes, küüditamisel
ning vangilaagrites. 1990. aastate alguseks oli vana eliit hävinud või hävitatud. Seega puudus
meil demokraatlik eliit, kel olnuks ettevalmistus ja kontinuiteet, samuti puudus demokraatlik
poliitikakultuur, oli katkenud majandusvõimu erakätes olemise traditsioon. Nõukogudeaegne
ajuloputus, mahavaikimine ja lihtsalt aeg olid teinud oma töö. Tekkis uus, traditsioonidele ja
kultuurilisele järjepidevusele mittetuginev majanduseliit. Selle tõttu on praegu valdavalt tegemist
uue, tekkiva eliidiga, kelle kohta rahvas sageli kasutab ilmekat väljendit “tõusikud”.
Mehhanismid, millega tippu jõutakse, on avalikkuse silmis kahtluse all. Seetõttu puudub praegu
annaabi.ee 
