David livingstone
taastekkiva eneseuhkuse tuntuim kehastus ning lõpuks, 1960. aastail ka Aafrika
natsionalismi kaitsepühak. Selleks et tavalisest surelikust saaks kangelane, peab temas
olema pisutki seda, millest saab vormida kangelase. Ja vaja oleks ka publikut. Selles
oli Aafrika rahvas. Aga samas ka britid. Tema matustel ehtis kirstu kuninganna
Victoria enda saadetud pärg.
Aafrikasse võistu tungimise aastakümnel, kui manner jaotati Euroopa riikide vahel,
kirjeldasid imperialistlikud riigimehed ja poliitikakommentaatorid seda sissetungi kui
Euroopa vastust Livingstone`i kuulsale üleskutsele, millega ta õhutas välismaailma
sekkuma, et lõpetada Ida-Aafrika orjakaubandus. Livingstone pidas
endastmõistetavaks, et kogu inimkond on võrdne ning kõigil on ühesugused
inimõigused. Ta seisis alati vastu mõttele, et Aafrikat peaksid valitsema valged ning
sinna tuleks rajada ulatuslikke valgete kolooniaid.
Livingstone`i unistus, et ristiusk ja kaubandus panevad aluse Aafrika arengule