Õigusfilosoofia ajalugu
rohkem või vähem. Poliitiline teooria ei vasta küsimustele: kas võim on õiglane? kas viib ellu rahva
tahet? Need arutlused rajanevad poliitilisel filosoofial, mis vastab küsimustele: mis (ja miks?) on
vabadus, autoriteet, riik, ühiskond, kodanik, vastupanuõigus, poliitilised voorused, poliitiline osalus,
poliitiline kohustus. Suur osa sellest poliitilisest filosoofiast on eetika arutlused rajanevad
väärtusotsustustele. Poliitikafilosoofia1 arutlus pole nii suures osas empiiriliselt kinnitatav kui
poliitiline teooria. Suur osa poliitilisest filosoofiast tegeleb hea ja halva põhjendamisega. Reaalselt
taandub tihti selline arutlus ka küsimusele inimesest ja sellest tulenevatele küsimustele: Milline
on inimese loomus? Mis on inimõigus, loomuõigus, sünnipärased ja võõrandamatud õigused, miks
ei või inimene ise end orjusesse müüa? Kas islami fundamentalistid on inimesed (kas nendega
üleüldse saab läbi rääkida)