Soomlased põhjas on küll enamvähem suutnud ühineda Põhjalaga, kuid Vahe-Euroopaks võib kahtlemata pidada peale Eesti, Läti ja Leedu ka Poolat, Slovakkiat, Ungarit ja Horvaatiat, võibolla isegi Rumeeniat (viimased on asunud küll Saksamaa ja Bütsantsi, hiljem Türgi vahel). Lõpuks, kogu Vahe-Euroopa kuulus Teisest Maailmasõjast kuni 1989. või 1991. aastani kas NSVL koosseisu või võimu alla ja omandas rea sarnaseid jooni. Poliitgeograafiliselt on Eesti praegu niisiis Vahe-Euroopa riik ja meie huvides on Lääne- ja Ida- Euroopa vaheline rahu ning koostöö, mitte võitlus või koguni sõda, mida nii tihti on peetud meie maal ja meie arvel. Muidugi säilib selline huvi ka siis, kui meist peakski saama Põhjala riik. Et viimase sajandi jooksul on Venemaa olnud kas Euroopast üldse väljas või kuulub sinna vaid tinglikult, ja et Euroopa mõiste on kitsenenud Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatmaadele, on käibele tulnud
annaabi.ee 
