ÕIGUSE ALUSED KT1
valitsuskomisjon, ekspertkomisjon jt).
8. Riigivalitsemise vormid
Avalik võim, territoorium ja rahvas riikluse elementidena võivad esineda eri riikides erinevalt
ja erinevates õiguspoliitilistes seostes, kujundades seeläbi erinevaid riigivorme. Ajaloo vältel
on mitmesuguste majanduslike, sotsiaalpoliitiliste, ideoloogiliste ja muude tegurite toimel
riigivormid pidevalt muutunud ja arenenud.
Riigivormina tähistatakse: riigivalitsemise vorm, riikliku korralduse vorm, poliilist režiimi.
Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate
riigivõimuorganite loomise, ülesehiteuse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid
teiste riigiorganite ja indiviididega.
Eristatakse monarhiaid ja vabariike. Peamiseks eristamiskriteeriumiks on riigipea
institutsioon.
Monarhia – kõrgeim riigivõim kuulub monarhile, võim omandatakse pärimise teel ja
eluaegselt, monarh on juriidiliselt vastutamatu
annaabi.ee 
