Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
äärmiselt negatiivne. Samas arvas ta, et Rudinil oli tähtsus vene kultuurielus. T püüab näidata
30-40ndate aastate haritlaste tähtsust vene kultuuris. Esimesel romaanil oli suur menu,
vaatamata sellele, et T ise ,,Rudinit" romaaniks ei pea ta klassifitseerib selle jutustuseks. T
arvates kirjeldatakse romaanis ajaloolise tähtsusega sündmusi.
1858. kirjutab ta mõned jutustused, mis valmistavad ette teise romaani: ,,Faust", ,,Asja",
,,Esimene armastus", ,,Sõit ,,Polessjesse"". Need jutustused valmistavad ette konseptuaalses
plaanis ,,Aadlipesa" (1859).
15. september 2009
,,Faust" T huvitub 1850ndatel Schopenhaueri (1788 1860) filosoofiast. Lääneeuroopa
maades hakkas 50ndatel tekkima positivismikriis. Positivism väärtustab konkreetseid teadmisi,
teispoolsuse probleem on välja jäetud, see pole meie asi. T on esimene vene kirjanik, kes Sch-i
poole pöördub. 19. saj lõpul saab Sch Vm-l eriti populaarseks. Sch on Kanti traditsiooni
jätkaja