Male
Täpselt fikseerimata olid veel
vangerdamise reeglid ning patiseisu tagajärg (viimases lepiti lõplikult kokku 19. sajandi
alguses).
15. sajandil hakkasid ilmuma kirjutised sellest, kuidas malet mängida. 1497
avaldati Hispaania vaimuliku Luis Ramirez-i ,,De Lucena Repetición de Amores y Arte
de Ajedrez" ("Armastuse kordumine ja malemängu kunst"). Lucena ja hilisemad
meistrid nagu Pedro Damiano Portugalist, Giovanni Leonardo di Bona, Giulio Cesare
Polerio ja Giachino Greco Itaaliast ning Hispaania piiskop Ruy López de Segura
hakkasid uurima avangut ja analüüsima lihtsamaid lõppmänge.
18. sajandil muutus kandvaks jõuks males Prantsusmaa. Kaks kõige tähtsamat
Prantsuse meistrit olid helilooja ja muusik François-André Danican Philidor, kes avastas
etturite olulisuse strateegias ja hiljem Louis-Charles Mahé de La Bourdonnais, kes 1834
võitis kuulsas matside seerias Iiri meistrit Alexander McDonnelli. Sellel perioodil olid
annaabi.ee 
