e) statistiliste andmete esitamine f) teadlaste, kirjanike jt mõjukate isikute seisukohtade esitamine g) isikliku kogemuse kasutamine 2. Tundepõhised argumendid: esitatakse väärtuste, hoiakute ja tunnete põhjal Arvamus (Minule tundub.... Minu arvates... Mina usun, et... Mina soovin, et ...) Hinnang (järeldusena) Üldistus (Enamik inimesi...) ei saa teha üksikjuhtumitest Võimalikkusel põhinev argument Muud mõjutamise võtted: 1) Küsimuste esitamine (lugejaga polemiseerimiseks) 2) Metafooride kasutamine (parimad jahimaad, hiilgav meistritöö, elu on tee) 3) Käsu, palve, üleskutse kasutamine (Saagem aru ...) Teksti sidumine tervikuks 1) Samaviitelisus näitab, et tekstis on juttu samadest objektidest: Korduvus (Jaan.... Jaan....) Asendus (Jaan.... Ta....) Sünonüümid (suvine Pärnu, suvepealinn) Ellips väljajätt (ta oli rõõmus, kui [ta] võis teistele palli kätte tuua)
Erinevalt Plautusest püüdis ta orienteerida oma komöödiad veidi arenenumale maitsele ning anda ka oma töödele originaalide peenemaid varjundeid. Tema komöödiates ei ole jämekoomilisi nalju, esikohal on karakterid ning komöödiad lähenevad oma laadilt humoorikale olmedraamale. Terentius loobus oma proloogides sisu refereerimisest ning kaustas neid selle asemel oma esteetiliste vaadete tutvustamiseks ning kriitikutega polemiseerimiseks. Plautusest eristab teda ka see, et lüürilised värsid on taandunud kõnevärsi eest ning laule pea aegu üldse ei olegi. Mitte alati ei saatnud teda edu: komöödia ,,Ämm" kukkus kahel korral läbi, sest publik lihtsalt jooksis minema nähes köietantsijaid ning gladiaatoreid nähes, ning alles kolmandal katsel viis aastat hiljem õnnestus näidend tal lõpuni mängida. Kuid hilisemal ajal hinnati kõrgelt Terentiuse keelt ja stiili ning ka kesk-ja renessansiajal oli ta väga populaarne