Friedrich Willhelm Joseph Schelling
Hiljem nimetab ta kogu oma varasemat
filosoofiat selle erinevate faasidega "negatiivseks filosoofiaks" ning Schellingi elu teise
poole filosoofiliseks taotluseks on arendada sellele vastanduvat "positiivset filosoofiat",
mis liigendus "mütoloogia filosoofiaks" ja "ilmutuse filosoofiaks"..
Fichte ja Schellingi poleemika puhul võib pealispindsel vaatlusel paista, et vaidlus käib
teisejärguliste küsimuste üle: kuidas süstematiseerida arusaamu, mille suhtes
polemiseerijad on sisuliselt üksmeelel. Kuid nii on see tõesti vaid pealiskaudsele pilgule.
Transtsendentaalfilosoofia ehk õpetus minast on Fichte jaoks õpetus teadmise kui
niisuguse vundamendist, teadusõpetus. Tema põhiliseks püüdeks filosoofias oli tuletada
kõik, mis ei ole mina tegevus, sealhulgas muidugi ka loodus, sellesama mina algupärasest
tegevusest. Nii on loodus tema jaoks meeleliselt tajutav maailm, looduse tõde on aga
annaabi.ee 
