Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused
moodustavad koos luulega üksteisest lahutamatu tervikasja.
Kasvab intertekstuaalsete seoste hulk plahvatuslikult ja mitmekesistub nende laad.
Üksikallusioonide ja parafraaside kõrvale ja asemele tulevad ulatuslikumad travestiad ja
kollaazid, tekstitsitaatide kõrvale stiilitsitaadid kuni terviklike teadlikult maneristlike
strateegiateni. Suhe viitamisobjekti muutub: soostuva sümpaatia või täpselt piiritletud
poleemilisuse kõrval tõusevad tähtsaks leebe paroodia, irooniasugemetega pastiss, sihilik
ülepakkumus. -> koomika osa üldine kasv. + Konkreetsete viiteallikate tuvastamisel pole
enam mingit tähtsust ja esmaseks tõuseb tekstist õhkuv ,,literatuursuse", ,,ebaalgupärasuse"
tunne iseenesest.
Muutub luuleraamatu formaat. Nõukogude ajal suhteliselt väikesed, vahel kõvade kaantega.
Nüüd hästi läbi mõeldud kujundus ja formaat käivad terviku juurde, omaette esteetiliseks
objektiks muutunud.
annaabi.ee 
