Juuksuri ajalooline kujunemine
võimaldades naisele peale selle täiesti naiselikku, soovi järgi varieeruvat ja
tüübile vastvat soengut.
Moodsas Eesti Vabariigis ei näidanud enam juuste pikkus naise sotsiaalset
staatust või seisundit, vaid nüüd näitas seda soengu moodsus, öeldi koguni, et
tänapäeval on juusenam ehteks kui kaitseks.26 Moodne soeng tähendas lühikesi
juukseid, vesilained, hiljem 1930. aastate teisest poolest elektri-, auru- ja
poldilokke. Poisipead peeti nii praktiliseks kui moodsaks ning ametlikus
poisipea propagandas öeldi, et praktilistele nõuetele peavad alistuma naised igast
rahvusest, seisusest, vanusest jne. Öeldi koguni, et poisipeaga on igal naisel
kergem elada: juukseid on kergem pesta, siluda ja temaga jäävad nägemata need
“rasked” mured, mis tuntakse soengu pärast õhtul magama heites ja hommikul
ärgates. Lühikese juukse kasuks rõhutati ka tema tervislikkust ning juuste