A - poldi ristlõikepindala keermestamata osa A või keermestatud osa As. M2 = 1.25 - poldi materjali osavarutegur v = 0.6 - poldi tugevusklasside 4.6; 5.6 ja 8.8 puhul, kui töötav ristlõige asub keermestatud osas. Kõigi poldiklasside puhul, kui töötav ristlõige asub keermestamata osas. v = 0.5 - poldi tugevusklasside 4.8, 5.8, 6.8 ja 10.9 puhul, kui töötav ristlõige asub keermestatud osas. 10.2 Poldiava serva muljumiskandevõime k 1 b fu d t Fb,Rd = M2 fu - muljutava terasplaadi normatiivne tõmbetugevus
Poldi ühe lõike arvutuslik lõiketugevus Fv , Rd = , (7.6) M2 kus fub - poldi normatiivne tõmbetugevus (vt eespool tabel 7.2); A - poldi keermestamata osa (bruto)ristlõikepindala (vt tabel 7.3); M2 = 1,25 - poldi materjali osavarutegur; v = 0,6 juhul, kui poldi töötav ristlõige asub poldi keermestamata osas, aga ka poldiklasside 4.6; 5.6 ja 8.8 puhul, kui töötav ristlõige asub keermestatud osas; v = 0,5 poldi tugevusklasside 4.8, 5.8, 6.8 ja 10.9 puhul, kui töötav lõige asub keermestatud osas (s.o A = As). Projektis peaks kajastuma, kas töötav ristlõige asub poldi keermestamata või keermestatud osas. Soovitatav on liide projekteerida nii, et kõik töötavad lõiked paikneksid keermestamata osas.
annaabi.ee 
