Sissejuhatus keskaega
Mõningad kohad jäid katkust puutumata. Võib
öelda, et 1/4-1/3 Euroopa rahvastikust suri katku tõttu. Katk tabas lapsi ja vanu
inimesi. Elujõulised olid sünnitusealised ja keskealised. Kui rahvaarv kasvas,
nõudis see külvipinna haritava maa suurenemist, sest rahvas oli vaja ära toita.
Moodused külvipinna suurendamisest:
· võsa võeti maha (peened tüved, kirves hakkas peale, ei kulunud palju
jõudu)
· maaparandus ehk soode ja ka mere arvelt ehk polderite teke
· sisekolonisatsioon (püüti asuda sinna elama, kus asustus oli hõre). Liiguti
Saksamaa idaossa, Elbe jõest itta.
Tehnika areng on aeglane, kuigi võetakse vastu kaks uuendust tööviljakuse puhul:
· leiutati rangid
Tööloomana võeti kasutusele hobune, enne oli tööloomaks härg. Rangide abil oli
võimalik adra või vankri ette rakendada hobune.
· raske ratasader (pööras künnikihi 180 kraadi, huumuserikas kiht vaheldus)
Need tõstsid põllu viljakust.