Jekaterina Bazanova 093781YASB YASB21 Õppejõud: Aini Vaarmann Teooria: Meetod põhineb analüüsiva lahuse elektrolüüsimisel ühe pöolariseeruva ja teise mittepolariseeruva elektroodiga ning jälgitakse voolutugevuse sõltuvust elektroodidele rakendavat pingest. Pinge- voolutugevuse kõverate alusel saab määrata lahuse koostis nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Katoodpolarograafias kasutatakse polariseeruva elektroodina peamiselt elavhõbetilkelektrood. Mittepolariseeruvaks elektroodiks on siis elavhõbedakiht, mille pind on mitu tuhat korda suurem elavhõbedatilga pinnast. Elektroodid on ühendatud välise vooluallikaga ja neile rakendatakse pinget nullist teatud väärtuseni, mis sõltub lahuse koostisest. Lahuse läbiva voolu registreerimisel rakendatava pingevahe kasvamisel tekkib joonisel polarograafiline laine. Piirkonnas A-st B-ni pingevahe kasvamisel vool lahuses eriti ei kasva, sest
lahuse koostis nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kasutatakse nõrka voolu, et sama lahuse korduval analüüsil määratava komponendi kontsentratsioon (1*10 -2 kuni 1*10-5 mool/l) praktiliselt ei muutu. Polarograafiliselt on võimalik määrata katoodil redutseerivaid aineid (katoodpolarograafia) ja anoodil oksüdeerivaid aineid (anoodpolarograafia), mida üldiselt nimetatakse depolarisaatoriteks. Katoodpolarograafias kasutatakse polariseeruva elektroodina peamiselt elavhõbetilkelektroodi (klassikaline polarograafia). Anoodpolarograafias kasutatakse pöörlevat plaatinaelektroodi, sest elavhõbe võib oksüdeeruda. Polarograafiliseks analüüsiks kasutatavad seadmed (polarograafid) on pinge-voolutugevuse kõveraid automaatselt registreerivad aparaadid. Polariseerivaks elektroodiks on elavhõbetilkelektrood, mittepolariseerivaks elavhõbedakiht elektrolüüseri põhjas.
annaabi.ee 
