Keemia alused konspekt
Dispersioonijõud esinevad igasuguste molekulide vahel, sõltumata dipoolmomendi
olemasolust. Kusjuures mittepolaarsete molekulide vahel on see ainuke molekulide vaheline
vastastiktoime. Dispersioonijõud põhjustavad elektronide liikumisel tekkivad hetkdipoolid.
Molekuli polariseeritavuseks () nimetatakse molekuli võimet omandada elektriväljas
indutseeritud dipoolmoment, samuti muuta elektrivälja toimel juba olemasolevat
dipoolmomenti. Dispersioonijõud on seda suuremad, mida polariseeritavam on molekul.
Polariseeritavus näitab, kui kergesti on elektronpilv elektriväljas deformeeritav. Aatomid ja
molekulid, mis on pikliku kujuga või mille elektronpilv on ruumis rohkem hajali, on üldiselt
paremini polariseeritavad kui kompaktsed ja sfäärilise kujuga molekulid.
Reeglina - mida suurem on elektronide arv, seda kaugemal on nad tuumast, seda suurem on
polariseeritavus ja seega ka molekulide vastastiktoime.
annaabi.ee 
