tunduvalt omajuhtivust. 3.8 DIELEKTRIKUSKAOD 3.8.1. Üldmõisted Kadusid dielektrikus põhjustavad: elektrijuhtivus, polarisatsioon, ebaühtlane struktuur, osalahendused. Juhtivuskadude suurus sõltub temperatuurist ja vähemal määral sagedusest. Kaovõimsus temperatuuril T leitakse valemist , kus Pdt on kaod temperatuuril t Pdt P d 0 exp (αt ) (Celsiuse kraadides) ja a on materjali konstant Polarisatsioonikaod on eriti märgatavad dipoolse ja kadudega ioonpolarisatsiooni korral vahelduvpingel. Vahelduvpingel on kaod hästi jälgitavad dielektrikuga kondensaatori plaatidel laengu ja pinge sõltuvuse abil Kaod ebaühtlasest struktuurist esinevad kihilistes immutatud ja ka poorses dielektrikutes ning täiteainetega plastmassides. Ühtne arvutusvalem puudub. Osalahenduskaod Esinevad gaasisolatsioonis (koroona), tahkedielektrikute pinnal
kus Ij on juhtivusvool ja U dielektrikule rakendatud aktiivkomponent, IC voolu mahtuvuslik komponent, pinge. rakendatud pinge nurksagedus ( = 2f, kus f Vahelduvpingel on olukord mõnevõrra keeru- on sagedus hertsides) ja C dielektriku mahtuvus. lisem. Juhtivusest põhjustatud kadudele lisanduvad Nagu valemist näha, muutub kadude küsimus eriti paljudel juhtudel ka polarisatsioonikaod. Polarisat- teravaks kõrgel pingel ja suurel sagedusel. 76 Gaaside dielektrikuskaod on madalatel võimsaks kaarlahenduseks. Gaaside elektriline elektriväljatugevustel tühiselt väikesed. Kadude alli- tugevus normaaltingimustel (s.o. temperatuuril kaks on elektrijuhtivus, kuna polarisatsioon gaasides 200 °C ja rõhul 101,3 kPa) ei ole suur. Näiteks õhu pole kadudega seotud
annaabi.ee 
