Nimetatud suunad ristuvad ka projektsioonis ja neid nimetatakse peasuundadeks. (lk 39) 11. Kirjelda kaardiprojektsiooni põhivõrgu mõistet Üldjuhul ksutatakse kaartide koostamisel geograafiliste koordinaatidega φ ja λ meridiaanide ja paralleelide ortogonaalset võrku. Sellele võrgule vastab projektsioonis meridiaanide ja paralleelide võrk, mida nimetatakse põhivõrguks. Kuna väga paljudel juhtudel põhi- ja normaalvõrk kattuvad just polaarprojektsioonis, vaatleme klassifikatsiooni meridiaanide ja paralleelide võrgu kuju järgi nimelt sellel juhul, arvestades ühtlasi geomeetrilist kujundit, millele ellipsoid või sfäär proetseeritakse ning millest tehakse pinnalaotis tasandile. (lk 55) 12. Kuidas jaotatakse kaardiprojektsioone normaalvõrgu pooluse asendi järgi? Vastavalt normaalvõrgu pooluse asendile on projektsioonidel kolm põhivaadet:
mitte võrdsed!) vastavate geograafiliste pikkuste vahedega. Paralleelid on kõverjooned (ideaalis kontsentrilised ringjooned), mille kese on meridiaanide lõikepunktis f) Asimutaalne projektsioon - Maa sfäär projitseeritakse puutujatasapinnale või lõikajataspinnale. Kasutatakse nii polaarset, kald- kui ka põikprojektsiooni, põhiliselt polaarset. Asimuudilises polaarprojektsioonis on meridiaanid ühes punktis lõikuvad sirged, sealjuures lõikenurgad lõikenurgad on võrdsed vastavate geograafiliste pikkuste vahedega. Paralleelid on kontsentrilised ringjooned, kusjuures ühiseks tsentriks on meridiaanide lõikepunkt. g) Silindriline projektsioon - Maa sfäär projitseeritakse puutujasilindrile või lõikajasilindrile. Kasutatakse nii polaarset, kald- kui ka põikprojektsiooni,
annaabi.ee 
