Tähistuste järjestus, nende omavaheline alluvus, värvigamma ja jooneelementide ning kirjete valik peab olema allutatud kujutatava nähtuse loogikale. (lk.162-163) 23. Kirjelda Eesti põhikaarti (projektsioon, ellipsoid, telgmeridiaan, koordinaatide alguspunkti valimise põhimõte, miks ei võiks koordinaatide alguspunkti paigutada ekvaatorile) Eesti põhikaardi projektsiooniks valiti kahe lõikeparalleeliga (Lambert-Est) Lamberti kooniline konformne polaarprojektsioon. Arvestades Esti lõunapoolseima punkti geograafilist laiust 59°30’30’’ ja põhjapoolseima punkti geograafilist laiust 59°41’15’’ ning territooriumi kuju, on valitud koonuse lõikeparalleelideks ϕ1=58°00’ PL jaϕ2=59°20’ PL. Keskparalleeli geograafiliseks laiuseks on 58°40’07,7018’’ ja mõõtkava teguriks keskparalleelil leiti 0,9999324284, millele vastab mõõtkava moonutus 1:14800. (lk.135)
Kuna reaalne täpsus on väiksem kuni 5x, siis on vastuvõetavad mõõtkava moonutuse tegurid 0,997...1,003. Leiti, et kõige sobivam on kooniline projektsiooni, sest Eesti mõõtmed on põhja-lõuna suunas 1/3 võrra väiksemad kui ida-lääne suunas. Koonilises projektsioonis on ka rahvusvahelised lennukaardid. Seega valiti Eesti põhikaardi projektsiooniks Lamberti kooniline konformne projektsioon. Lisaks leiti, et sobiv on kahe lõikeparalleeliga polaarprojektsioon ( koonuse telg on ühtne maakera pöörlemisteljega). Lähtudest kõigist kaalutlustest leiti, et mõõtkavades 1:50...1:200 on mõtekas kasutada ristprojektsiooni nivoopinnale (ortogonaalne projektsioon). 1:500...1:20 000 kooniline konformne projektsioon (Lambert-Est). 1:50 000...1:200 000 TM Balti, arvestades, et Baltikum on välja venitatud põhja-lõuna suunas. Väiksemates mõõtkavades (alates 1:500 000) kasutatakse koonilisi ja polükoonilisi projektsioone vastavalt
annaabi.ee 
