abstsiss. Situatsiooni mõõdistamise plaanile kandmine. Selleks konstrueeritakse plaanile kantud mõõdistamisvõrgu joonele abrissi andmetel kolmnurga ja joonlaua abil ristsirged ning märgitakse nende pikkused vastavalt mõõtkavale. Saadud punktid ühendatakse omavahel, juhindudes abrissil näidatud joonisest ja märgitakse kontuuride sisse leppemärgid. Polaarkoordinaatidega mõõistatud punktide pealekandmiseks kasutatakse suurt goedeetilist ringmalli, mille abil saab konstrueerida polaarnurki ±5' täpsusega ja mõõtesirklit või vastavas mõõtkavas antud skaalaga joonlauda polaarkauguste märkimiseks. Plaani kontrollimine Plaani täpsust iseloomustab sellel kujutatud maastiku objektide ja kontuuride asendi keskmine ruutviga geodeetilise võrgu punktide ning üksteise suhtes.
gem on anda polaarkaugus klaviatuurilt (täpsemalt vt. lisa 3). Polaar-trasseerimise häälesta- miseks tuleb avada vastav dialoogaken. Seda saab teha käsuga `DSETTINGS või rippmenüü Tools valikuga Drafting Settings..., kust valida dialoogakna vahekaart Polar Tracking (vt. joonis 12). Ripploendiboksist saab valida polaarnurkade 90O, 45O, 30O, 22.5O, 18O, 15O, 10O ja 5O vahel. Soovi korral saab käsunupuga New kasutusele võtta muidki polaarnurki. Nagu eespool mainitud, kasutab AutoCAD Release 15.0 üldse 369 süsteemimuutujat. Nende muutujate väärtusi saab küsida (ja sageli ka muuta) käsuga `SETVAR. Käsureal tuleb seejärel vastata viibale Variable name or ?: kas konkreetse süsteemimuutuja nimega või sisestada küsimärk. Kui vastata nimega, siis teatab AutoCAD selle süsteemimuutuja jooksva väärtuse, mida saab soovi korral ka muuta, välja arvatud juhul, kui muutuja väärtus on
annaabi.ee 
