Kaugusi võib sisestada nii arvuliselt kui ka kahe punkti sisestamise teel (leitakse nende vaheline kaugus). Loomulikult, kui ridade või veergude arv võrdub ühega, siis vastavat kaugust pole tarvis ja seda ei küsitagi. Kui aga mõlema kauguse andmine on vajalik, siis saab neid anda ka korraga: ristküliku vastastippudena (alus määrab veergude vahelise kauguse, kõrgus aga ridade vahelise kauguse, kusjuures neid võetakse märkidega suurustena). Polaarmassiivi puhul ilmub käsureale viip Specify center point of array:. Vastus teatab polaarmassiivi keskme, mille ümber pöörlemine toimub. Nüüd küsitakse viibaga Enter the number of items in the array: polaarmassiivi elementide arvu, mis peab olema suurem kui 1. Kolmandana küsitakse viibaga Specify the angle to fill (+=ccw, =cw) <360>: polaar- massiivi nurka (vaikimisi 360O), kusjuures on lubatud anda ka negatiivne nurk. Lõpuks küsi- takse viibaga Rotate arrayed objects
Anda tuleb positiivne
täisarv või siis jätta vai-
kimisi võetav väärtus 1.
Vähemalt üks arvudest
peaks olema suurem kui
1. Pärast ridade, veer-
gude ja tasemete arvu
teatamist küsitakse nen-
dele vastavaid kaugusi,
aga ainult siis, kui eel-
nevalt küsitud nendele
vastav paljundusarv oli
suurem kui 1. Positiivne
kaugus loob massiivi
vastava koordinaattelje
positiivses suunas, ne- Joonis 13.
gatiivne kaugus aga negatiivses suunas.
Polaarmassiivi moodustamine käsuga 3DARRAY on samuti piisavalt sarnane tema
"kahemõõtmelisele" juhule (käsk ARRAY). Esmalt küsitakse elementide arvu pöördel, mis
peab olema ühest suurem täisarv. Järgmisena küsitakse polaarmassiivi pöördenurga suurust
viibaga
Specify the angle to fill (+=ccw, =cw) <360>:
Anda võib nii positiivse kui negatiivse arvu, kuid mitte suurema kui 360 (viimane võetakse
ka vaikimisi). Vastus viibale
Rotate arrayed objects? [Yes/No]
annaabi.ee 
