46,04 1,3328 100,04 1,8637 154,04 1,9960 48,04 1,3682 102,04 1,8725 156,04 1,9982 50,04 1,4019 104,04 1,8809 158,04 2,0003 52,04 1,4339 106,04 1,8889 160,04 2,0023 54,04 1,4643 108,04 1,8965 162,04 2,0042 Joonis 1. Siirdefunktsiooni graafik. Reguleerimisobjekti sageduskarakteristikud: Polaarkoordinaadistikku üleminekuks: Moodul: Nurk: Reguleerimisobjekti amplituud-faasi sageduskarakteristik komplekstasapinnal Reaal- ja imaginaarosa väärtused kui suureneb 0-ist lõpmatuseni: Tabel 2. Reguleerimisobjekti amplituud-faasi sageduskarakteristiku arvandmed Re() Im() Re() Im() 0 2,040 0 2,040 0 0,02 0,981 -1,276 1,609 -0,915
koordinaatide muunduri käivitamiseks. Mootori mudel sisaldab samuti kahte muundurit kolmefaasilise süsteemi muundamiseks kahefaasiliseks ning pöörlevate koordinaatide muundamiseks paigalseisvateks. Kõiki neid teisendusi tehakse operatsioonivõimenditel põhinevate elektriliste lülitustega. Kuna vektormuutujaid käsitletakse nii rist- kui polaarkoordinaadistikus, siis vajatakse lisaks loetletutele veel muundureid, mis teisendavad muutujaid ristkoordinaadistikust polaarkoordinaadistikku ning vastupidi. Niisuguste muundurite hulka kuulub näiteks vektori moodulimääraja. Kõigi selliste teisenduste realiseerimiseks on võimalik valida programmilisi, analoogriistvara või diskreetriistvara vahendeid. Kõige mugavam on muidugi kasutada programmilisi vahendeid, kuid arvestades vektorjuhtimisseadmetelt nõutavat suurt toimekiirust, kasutatakse praktikas sageli kombineeritud vahendeid. Otsese vektorjuhtimise rakendamise probleemiks on asünkroonmootori dünaamika-
annaabi.ee 
