punktide asend absoluutsete ja/või geodeetiliste kõrgustega.*Kõrguseline geodeetiline võrk nende ülesannete lahendamiseks rajatakse veel gravismeetriliste punktide võrk, kus mõõdetakse raskuskiirenduse väärtused. (veel on ka põhivõrk, tihendusvõrk, mõõdistamisvõrk). Tiheda asustusega aladel ja kinnisel maastikul kasutatakse põhiliselt teodoliitkäike, avatud maastikul on sobiv kasutada kolmnurkade süsteemi, polaarkiirte ja lõigete meetodit. Teodoliitkäik murdjoonte süst, punktid ei ole kindlustatud, mõõdetakse horisontaalnurgad ja lõikude pikkused. a) kinninemurdjoonte süst, mis algab ja lõppeb ühel ja samal punktil b) lahtine algab ühel ning lõppeb teisel punktil c) rippuv algab ühel ning lõppeb kusagil poole peal. Mõõdistamise meetodid:*Trangulatsioon 3nurkade süst, kus mõõdetakse 3nurkade nurgad.*Trilatatsioon 3nurkade süsteem, mõõdetakse
tihendamine toimub samuti GPS-iga kuid kasut. ka traditsioonilisi meetodeid. 14. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamine. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu (GMV) rajamise eesmärgiks on maa-ala plaani koostamiseks vajalike tugipunktide saamine, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend. Tiheda asustusega aladel ja kinnisel maastikul kasutatakse teodoliit- (tahhümeetria-) käike, avatud maastikul kolmnurkade süsteeme, polaarkiirte ja lõigete meetodit ning GPS-mõõtmisi. Kolmnurkade süsteem: Lõikenurgad määratavate punktide juures > 30o, üksikute joonte pikkused alla 150m. Lähtepunktideks kõrgema klassi punktid. Otselõige: Nurgad või jooned mõõdetakse kolmest antud punktist määratavale punktile. Kombineeritud lõige: Mõõdetakse nurk ühest antud punktist määratavale
tihendamine toimub samuti GPS-iga kuid kasut. ka traditsioonilisi meetodeid. 14. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamine. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu (GMV) rajamise eesmärgiks on maa-ala plaani koostamiseks vajalike tugipunktide saamine, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend. Tiheda asustusega aladel ja kinnisel maastikul kasutatakse teodoliit- (tahhümeetria-) käike, avatud maastikul kolmnurkade süsteeme, polaarkiirte ja lõigete meetodit ning GPS-mõõtmisi. · Kolmnurkade süsteem: Lõikenurgad määratavate punktide juures > 30o, üksikute joonte pikkused alla 150m. Lähtepunktideks kõrgema klassi punktid. · Otselõige: Nurgad või jooned mõõdetakse kolmest antud punktist määratavale punktile. · Kombineeritud lõige: Mõõdetakse nurk ühest antud punktist määratavale
Geodeetilise põhivõrgu punktidena kasutatakse ka kirikutorne, majakaid, kõrgeid korstnaid jm. 19. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamine Geodeetilise mõõdistamisvõrgu (GMV) rajamise eesmärgiks on maa-ala plaani koostamiseks vajalike tugipunktide saamine, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend. Tiheda asustusega aladel ja kinnisel maastikul kasutatakse teodoliit- (tahhümeetria-) käike, avatud maastikul kolmnurkade süsteeme, polaarkiirte ja lõigete meetodit ning GPS-mõõtmisi. · Kolmnurkade süsteem: Lõikenurgad määratavate punktide juures > 30o, üksikute joonte pikkused alla 150m. Lähtepunktideks kõrgema klassi punktid. · Otselõige: Nurgad või jooned mõõdetakse kolmest antud punktist määratavale punktile. · Kombineeritud lõige: Mõõdetakse nurk ühest antud punktist määratavale punktile ja seejärel mõõdetakse määratavas punktis nurgad kolmele antud punktile.
koordinaadid suvaliselt. GMV punktide paigutus skeem, tihedus ja hulk sõltub maa-ala suurusest, koostatava plaani mõõtkavast, maastiku iseloomust, kasutatavatest instrumentidest ja nende täpsusest. On vajalik silmas pidada punktide asendi nõutavat täpsust ja tööde ratsionaalset ning majanduslikult põhjendatud korraldamist. Tiheda asustusega aladel ja kinnisel maastikul kasutatakse põhiliselt teodoliitkäike, avatud maastikul on sobiv kasutada kolmnurkade süsteeme, polaarkiirte ja lõigete meetodit. 20. Punkti asukoha abriss. Abtiss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud GMV punkti lähemas ümbruses olevad selged maastiku püsiobjektid, nagu hooned, postid, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abtiss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3....4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini ± 5 cm täpsusega
GMV punktide paigutus skeem, tihedus ja hulk sõltub maa-ala suurusest, koostatava plaani mõõtkavast, maastiku iseloomust, kasutatavatest instrumentidest ja nende täpsusest. On vajalik silmas pidada punktide asendi nõutavat täpsust ja tööde ratsionaalset ning majanduslikult põhjendatud korraldamist. Tiheda asustusega aladel ja kinnisel maastikul kasutatakse põhiliselt teodoliitkäike, avatud maastikul on sobiv kasutada kolmnurkade süsteeme, polaarkiirte ja lõigete meetodit. 20. Punkti asukoha abriss. Abtiss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud GMV punkti lähemas ümbruses olevad selged maastiku püsiobjektid, nagu hooned, postid, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abtiss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3….4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini ± 5 cm täpsusega
annaabi.ee 
