Polaaralad
eesmärkidest ja koostööst on tihtipeale kõrgemale seatud riikide
majanduslik- poliitilised huvid ning arukast diskussioonist näiteks Arktika
teemadel on kujunemas pigem tuline võimuvõitlus. Põhjus on ikka veel seni
hõivamata rikkalikes loodusvarades (peamiselt nafta), mis on kergitanud
päevakorda Arktika territoriaalse jagamise. Siinkohal on paslik
tagasihoidliku irooniaga meelde tuletada, et just samalaadsest polaaraastaga
kaasnevast koostööst sündis 1961. aastal Antarktika leping, millega
lõunamandrist sai rahumeelne rahvusvahelise teaduskoostöö piirkond.
Vajaduse kuulutada mullu taas välja polaaraasta tingisid ennekõike globaalse
kliima soojenemisega kaasnenud ulatuslikud ja kiired muutused polaaraladel.
Jää- ja lumikatte kahanemine viimastel aastakümnetel on olnud
märkimisväärne ja murettekitav. Alates 1979. aastast, kui satelliitide abiga
annaabi.ee 
