peab metsast vöga lugu ja oskab metsatukaga umber käia, siis eesmärgiks oleks ka metsavõlusid lastele ja külastajatele tutvustada. Kesised looduspargi huvirajad ei leiaks seal kohta. Metsateed peaksid olema erilised ja täis salapära ning üllatusi. Kõigi oma rikkalike kujutluspiltide juures ei unusta Edgar siiski ka reaalsust. Ta ei unusta, et Pokumaale pääs peaks olema kontrollitud ja piiratav, et muiduvargaid ja rüüstajaid sinna oma tegudega ei pääseks. Puuko annaks endast kõik, et väikestele rühmadele metsavõlusid tutvustada, kuid valvuri või administraatorina oleks ta mõeldamatu.
millele iga vaataja saab oma loo juurde mõelda.Kõige laiemalt teatakse Edgar Valteri ,,Pokuraamatut" välja tulnud aastatel 1994, 1995, 2001, 2003, 2006, ,,Pokuaabitsat" aastatel 2002, 2006 ja ,,Pokulugusid" aastal 2004. ,,Pokuraamat" on ilmunud mitmes kordustrükis, kuulamisraamatutena, värvimisraamatutena ja tõlgitud vene keelde. ,,Pokuraamatu" esimese trüki kirjastaja Ulvi Kuuse ideest algatatud ja Võrumaal Urvastes kodu leidnud Pokumaale tullakse otsima soojust ja salapära, mida Edgar Valter oskas siinsetes maastikes märgata, ühtlasi aga õpitakse tähelepanelikku hoolivust ja lugupidamist kõige elava ja elutu suhtes, mis meid ümbritseb. Edgar Valter ise pole näituseid korraldanud kuigi on olemas galeriid tema eluloo ja maalide ning selliste asjade kohta. Kuna ta oli illustraator, karikaturist ja lastekirjanik siis tal selliseid suuri maale polnud. Maalid mis ta teinud on, on üleval http://www.pokumaa.ee/index.php
annaabi.ee 
