Poks
matši kui üks vastastest oli võitlusvõimetu, lööke sooritati paljaste kätega, raundide arv oli 30-
60. Kui poksija kukkus või puudutas maad mingi kehaosaga peale jalgade, siis seda loeti
raundiks. Abistajad e. sekundandid tõstsid “mahalöödu” põlvili või püsti ja üritasid teda
ergutada massaažiga ja viskiga!
Moodsa poksi algusaastaks peeti 1719.a., mil James Figg avas Londonis Oxford Street´il
vehklemise- ja poksikooli ning kuulutas ennast Inglismaa meistriks.
Poksimist nimetati ka “rusikatega vehklemiseks” ja relvastamata enesekaitseks. Poks oli sellal
“moodne enesekaitse kunst” : A modern art of Defence.
Teine Inglise härrasmees - Jack Broughton oli esimeste poksimääruste autoriks, mis avaldati
17. augustil 1743.a. ;olles ühtlasi poksiringi ja -kinnaste leiutajaks. Tõsi, võistlustel võeti
kindad kasutusele märksa hiljem – 19. sajandil, kuid treeningutel kasutati neid käte kaitseks.