V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
peoleo muutub mutiks ja viljaterad kuldkalakesteks.»
«Ma olen hermeetikat õppinud,» hüüdis Coictier vahele, «ja ma kinnitan ...»
Tuhinasse sattunud ülemdiakon ei lasknud tal lõpetada:
«Ja mina, mina olen õppinud arstiteadust, astroloogiat ja hermeetikat. Ainult siin on tõde.»
Nõnda öeldes võttis ta kirstu pealt pulbriga täidetud pudelikese, millest eespool juba juttu
oli. «Ainult siin on valgus! Hip-Pokrates * on unenägu, Urania * on unenägu. Hermes * ?n
mõte. Kuld on päikene, osata kulda teha tähendab Jumalaga võrdne olla. See oli ainus
teadus. Olen põhjani uurinud arstiteadust ja astroloogiat, ütlen teile, tühi
163
kõik, tühi kõik. Inimese keha on pimedus! Tähed on sama pimedus!»
Ta langes tagasi tugitoolile võimsa liigutusega ja vaimustatuna. Vader Tourangeau vaatles
teda vaikides. Coictier katsus muiata, kehitas vaevalt märgatavalt õlgu ja kordas tasakesi:
«Hull!»