Kui ma teda lähemalt uurisin nägin et ta pintsaku rinnalt oli nööp puudu. Arvasin, et see nööp kuulus talle. Ja kuulusgi. Sain laborist teada kellele see DNA kuulus. See kuulus ühele Salli nimelisele naisele. Sain ta adressi teada. Läksin sinna koos politsei väega. Meil vedas me tabasime seal terve röövlite pundi. Viisime nad jaoskonda. Nad tunnistasid oma teo üles. Salli küünte alt veel leitsime vanamehe pintsaku tükke. Ta ütles : ,, Ma lõib vanameest pokaaliga, aga ma ei tahtnud teda tappa". Vastasin : ,, Räägi seda kohtus!". See oli üks esimesi juhtumeid mis ma lahendasin. Huvitav kuidas võib vahest ikka vedada.
kunstniku soovil s�veneda maalitud materjalide tekstuuridesse ja peegeldustesse kui p�hjalikku uurimist��sse. Olgugi et objektide l�hestikku ja otsakuti paiknemine pildil n�ib esmapilgul loomulik ja juhuslik, on see siiski taotluslikult loodud ning hoolikalt struktureeritud geomeetria. Teose paremalt poolt algab t�usev diagonaalne joon, mis liigub m��da objekte, et kohtuda teise diagonaaliga, mis algab alt vasakult laudlina ��rest. Kompositsioon tipneb k�rge Veneetsia pokaaliga, mille dekoratiivne luigepea kroonib t�� l�plikult. Tehniliselt hiilgavana kannab see realistlik nat��rmort 17. sajandi hollandi maalikunsti tunnusm�rke, mida iseloomustasid r�hutatud m�ngud valguse ja varjuga, esemete omavahelised m��detud perspektiivid ning lummavad peegeldused, mis k��ndisid tegelikkuse illusioonini. ****** Lucas Cranach vanem kehastab renessansiaja inimese ideaali. Ta oli ��rmiselt tegus
annaabi.ee 
