Eesti keele ajalugu
*päähän >> pähe;
lähen > lähän – täielik progressiivne kaugassimilatsioon.
g. Ka vokaalharmoonia üldiselt: *metsä (järgsilbi vokaal sarnastub esisilbi
vokaaliga) – osaline (või täielik) progressiivne kaugassimilatsioon.
h. õ teke: *velka >> *võlka (esisilbi vokaal muutub häälduselt lähedasemaks
järgsilbi vokaaliga) – osaline regressiivne kaugassimilatsioon.
i. v, j-i, n-i vokaliseerumine silbi lõpul vokaali järel: *pojka > *poika, *levtä-
> *leütä- > *löütä- >> leida-, *janša >>[š > h; n > u] *jauha- > jahva- –
osaline progressiivne lähiassimilatsioon.
j. *ti > si (*käte > *käti > käsi; *tinä > *sinä; *tilta > *silta; *arvati- > *arvasi-)
– osaline regressiivne lähiassimilatsioon.
k. Mõne diftongi järelkomponendi madaldumine: *ai > ae; *äi > äe; *oi >
oe (*aika >> aeg, *päivä >> päev, *poika >> poeg) – osaline progressiivne
lähiassimilatsioon.