Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
siidipuu, saar, magnoolia, halapaju, jaapani vaher ja hiina kirss, kui neist mõningaid nimetada.
Õitsvatest taimedest veel gardeeniad, rododendron, oleander, jasmiin, virsik, aprikoos, kirss,
hortensia, veigela, forsüütia jt. Sagedamini kasutatavad taimed aias on ka veetaimed, nagu iiris,
ülalmainitud lootos, vesiliilia ning pilliroog.
Hiinlased kasvatasid taimi enamjaolt üksikuna, et taime isikupära paremini esile tuleks.
Harvemini moodustati gruppe - peamiselt bambusest, pojengidest ja krüsanteemidest.
Arhitektuurilistest struktuuridest hiina aias võib nimetada aiamüüre (ch'êng), mis järgis maastiku
kontuure ja mille tipus on sageli katus. Vaid vähestes aedades on ehitatud müür sirgjooneliselt
(nt Pekingi Uues Suvepalees). Need müürid moodustavad sees tähtsa hooviala, kus asuvadki
aiad. Aiamüür suurendas aia arhitektoonilist iseloomu. Müüris asuvad avaused tehti põhiliselt
hulknurksed või ringikujulised, ilma uste või väravateta
annaabi.ee 
