Venemaa kesaeg
4saj alanud suure rahvasterände ja
võitlustega gootide ja hunnidega ning hiljem Bütsantsiga viis Doonau ja küllaltki suure
osa Balkani asustamiseni. Osad slaavlased liikusid mööda Kesk-Euroopa tasandikku
ida ja põhja suunas ning mööda Odra ja Elba jõe vahelist maa-ala läände-see
erisuunaline liikumine viis slaavlaste jagunemise kolmeks. Lõuna-ida ja
lääneslaavlasteks. Slaavlaste ekspansioon Ida-Euroopa aladele toimus u 7-8 saj. 6saj
algusesse paigutub ka Kiievi linna rajamine pojaanide hõimuliidu poolt. Dnepri alae
seega jõudsid ida slaavalsed 5 saj lõpul 6 saj alguses. Põhjapoolsetel aladel olid sela
ajal soome-ugri hõimud kes maksid russidele andamit. Aegamööda aga liikusid russid
põhjasuunas.
4. Idaslaavlaste hõimuliidud ja nende suhted kohalike rahvastega.
I aastatuhande II poolel asustasid idaslaavi hõimuliidud (koondas 120-150 hõimu)
laialdased maaalad Ida-Euroopas. Sajandipikkuse kooselu jooksul puutusid slaavlased