Poliitiline ajalugu keskaeg
anglosaksideks.
Kõige varasem Britannia riik-Kent- asutati jüütide poolt Jüüti poolsaare kaguossa. Saksid hõivasid
saare lõunaosa ja lõid kolm riiki : Wessex, Sussex, Essex ehk idasakside, lõunasakside ja
läänesakside riik. Anglid rajasid põhja pool kaks riiki : East-Anglia ja Northumbria. Anglide ja
sakside vahel oli segaasutusega Meroia riik. Algas seitsme riigi verine võitlus ülemvõimu üle.
Juhtiv poistisoon pendeldas kuni viikingiaja alguseni. (esimene rüüsteretk 793), mil esivõim oli
siirdunud Wessexi kätte, kes jäi taanlaste ehk normannide (anglosaksid kutsusid taanlasi nõnda)
laastamisest esialgu kõrvale. Viimaks otsusas välisohu tõttu Wessexi kuningas Egbert 829. a
ühendada kõik anglosaksi riigid Inglise kuningriigiks.
DANELAGH: Alfred Suur sõlmis taanlastega 878 a. kokkuleppe, mille järgi jagati Britannia kaheks
osaks. Taani osa on tuntud kui Taani õiguse alana- Danelaw e
annaabi.ee 
