Tallinna poistekoor tähistab väärikat 25 aasta juubelit. Kogu selle aja on olnud koori kunstiline juht ja peadirigent Lydia Rahula. Enamik laulupoisse on alustanud kooristuudios laulmist 6-7 aastaselt ettevalmistuskoorides Primo ja Secundo ning õpib ja mängib mõnd pilli. Koor on olnud võidukas lugematutel konkurssidel ja festivalidel, viimati 2012. aastal Itaalias Riminis lastekooride kategoorias ja 2013. aasta kevadel Eesti Meestelaulu Seltsi korraldataval poistekooride võistluslaulmisel, kus saavutati A-kategoorias I koht. Kontserdi esimesel poolel esitati peamiselt Itaalia klassikalisi lugusid, ning teisel poolel ülemaailma tuntud lugusid. Esitatud lood olid nt. ,,Ave Maria" (mis pärineb kristluses traditsoonilisest palvest Neitsi Maarja poole), Louis Armstrong- ,,What a wonderful world", The Tokens - ,,The Lion King Sleeps Tonight". Kontserdil esitas ka Artjom Savitski oma uue loo. Kõige meeldejäävam lugu oli The Tokens-,,The Lion King Sleeps
kuuendast peost (1896) Tallinnasse. Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal ja Vabadussõda tõusis laulupidude korraldajaks 1921. aastal ellukutsutud Eesti Lauljate Liit. Laulupeod muutusid muusika suurüritusteks, mis toimusid Kadriorus praegusel lauluväljakul (1928). 1933. aastal lisandusid osavõtjatena ka naiskoorid. 1947. aastalRepertuaari osas kehtestati ranged reeglid ja laulda tuli palju pealesunnitud propagandistlikke laule. Et kavva lülitati ka lastekooride (1947) ja poistekooride (1960) esinemised, suurenes osavõtjate arv 25 000 30 000 laulja-mängijani. Taasiseseisvunud Eestis on laulupidudesse lisandunud mitmeid uusi jooni. Iga kord süüdatakse peo tuli laulupidude sünnilinnas Tartus ja kantakse Eesti Meestelaulu Seltsi poolt läbi Eestimaa peo ajaks Tallinnasse. Seni on 1869. aastast alates toimunud 25 üldlaulupidu ja 18 üldtantsupidu. Kuigi on taotletud viieaastast intervalli, pole ebasobivad ajad alati seda lubanud
3.2. Rollid filmides Aare Laanemets sattus läbi laulmise 15-aastasena filmi "Kevade" mängima Tootsi rolli. Ta ei olnud esimene osatäitja sellesse rolli, osaliselt olid juba filmivõtted tehtud kui filmi rezissöör Arvo Kruusement pidi osatäitja välja vahetama, kuna eelmine osatäitja oli korraldanud suure kakluse oma koolis ja teda enam osa täitma sobivvaks ei peetud. Arvo Kruusement meenutab, et filmi edasi tegemine oli ohus ja ta sõitis viimases lootuses Tootsi leida Tartusse poistekooride võistulaulmisele: ,,Tuli viimane koor Uno Järvela juhatusel. Koor rivistus üles, dirigent andis hääled kätte ja siis äkki jooksis uksest sisse üks hilinenud kooripoiss. See kooripoiss oli Aare Laanemets." Tootsi roll tegi Laanemetsa kuulsaks, järgnes roll filmis ,,Aarete saar"(1971) ja edasi valiski Laanemets näitlejakutse ja astus lavakunstikateedrisse. Järgmised filmirollid tegi ta juba õppinud näitlejana: 1976 Suvi 1981 Pikk tee düünides 1981 Kaugele maale
annaabi.ee 
