Tõde ja Õigus II Terve tekst
,,Nii lühikeseks pole ma käskinud!" vastas direktor. ,,Ikka peab võima kinni võtta, kuis siis muidu
sinuga saab. Järgmine kord pea meeles: mitte nii lühikeseks, mitte nii lühikeseks. Ja nüüd seisa
siin minu kõrval, et sa enam ei saa mu poisse rikkuda."
Härra Maurus võttis uuesti palveraamatu ja hakkas lugema, aga tema silmad vaatasid harva
pühakirja, enamasti luurasid nad üle prillide poistekarja järele. Indrek kahtles, kas direktor üldse
seda luges, mis raamatus seisis, või olgu siis et tal aastate jooksul raamat juba pähe oli
kulunud.
Venekeelist õpetust jagades ütles ta:
,,Härra Maurus ütleb: palve ajal ei tohi mängida, ei tohi vallatada, aga mis teeb Lible ja see
teine: nemad loevad laua all raha. Mõistate? Nemad loevad raha, nagu oleksid nad variserid.
Härra Maurus loeb palvet, aga nemad loevad raha. Kus on su raha, sinder?" pöördus ta Lible
annaabi.ee 
