"vanameeste näppaja" Mehis heinsaar
kõrgune torn kui linnud jäid vait ja liikumatuks. Hannes hakkas musträstastes aimama
inimkuju. Mida enam inimkuju musträstaste all selgines, seda hajusamaks muutusid linnud.
Nüüd seisis Hannese vastas inimene, ilma lindudeta. Hannes vaatas teda ja ennast ning
avastas et tema täpne koopia seisab tema vastas. Hannes küsis lindpoisilt mis ta nimi on
ning lindpoiss vastas, et tema nimi on Hannes. Hannes pani kori käst ning astus sinna kus oli
ennem lindpoiss seisnud. Poisslind ronis puu otsa, kus Hannes oli ennem õunu korjanud,
ning hakkas õunu korjama. Hannes tundis et keegi on tema vasakul õlal, ta pööras pea ning
nägi seal musträstast. Siis pistis kampsuni kaelusest pea välja teine musträstas ja varrukaist
komas ja neljas. Hannes kattus lindudesse. Lärmatsedes paiskus linnukuhi õhu laiali,
koondudes jälle tihedaks pilveks. Hannes kes istus õunapuu otsas mõttes endamisi , et see
oli imelik, et hetk tagasi oli ta justkui poissi näinud lindude asemel.
annaabi.ee 
