Naised keskajal
Tüdrukute sõnakuulelikuks
kasvatamist peeti tähtsamaks kui poiste vaoshoidmist, sest tüdrukutest pidid saama kuulekad
naised. Lapsena pidi tüdruk kuulama oma vanemate või eeskostja sõna ja täiskasvanuna
arvestama oma abikaasat või kloostri eeskirju, kui ta valis nunna elu.
Kuigi tänapäeval ei kasvatata tütreid kuulekateks alamateks oma abikaasadele, tähtsustatakse
ning nõutakse ka praegusel ajal naistelt ja tütarlastelt kombekust ning head käitumist rohkem,
kui seda oodatakse poisslastelt.
Kuigi tänapäevast elu ning keskaega, kui väga ammust ning kauget ajajärku, võib pidada just
kui võrreldamatuteks, sest elutingimused ja kombed on äärmiselt erinevad, siis tegelikult võib
öelda, et teatud määral on ka väga palju sarnaseid käitmisviise ja tavasid, millele me tihtipeale
ei mõtlegi või mis on varjutatud alusetute legendide tõttu.
J. Le Goff , ,,Keskaja inimene". Tallinn 2002.
Päivi Setälä, ,,Keskaja naine".
annaabi.ee 
