ideaaliks oli kõrge laulukultuur ehk bel canto (kaunis laul)- kaunis toon, virtuoosus, väljendusrikkus Igas loos oli peatähelepanu all nais- ja meespeategelane Meespeaosad olid kirjutatud kastraatlauljatele Tõsine ooper (opera seria) Koomiline ooper ( opera buffa) Alessandro Scarlatti Kastraatlaul Kastraadilaulu tava on pärit Hispaaniast See levis alugl kirikumuusikas Mehed kastreeriti ära, et säilitada nende poisilikku häält Nende juures hinnati kuntslikult säilitatud poisihääle puhtust ühenduses täiskasvanu hääle jõulisuse ja varjundirohkusega 17. sajandil hakkasid nad tomineerima ooperites Carlo Broschi (Farinelli) http://www.youtube.com/watch?v=GIPQtelKN28 Balleti sünd Balletti juured ulatuvad 15. saj lõppu Ballett sündis Prantsusmaal umbes 17. sajandi keskel Esialgu oli ballett mõeldud vaid kuninglikule õukonnale.
Tema kooliaastatel Pallases polnud naisõpilased küll harv nähtus, aga kunstnikuna läbi luua ning endale nime teha neil ei õnnestunud. See oli ka Lutsule varakult selge. Konrad Mäe ja Ado Vabbe käe all õppides avaldas talle mõju Mäe koloriidirikas looming ning Vabbelt sai ta avangardismi kogemuse. Kokkupuuteid oli ka Eduard Wiiraltiga kes on ilmselt mõjutanud Lutsu loomingus groteskset figuuri kujutust. Tema õpetajad on teda nimetanud la garconne'iks iseloomustamaks tema iseseisvat, poisilikku, vaba ja loomingulist karakterit, mis peegeldub tema töödelt. Teda peetakse ka feministlikuks kunstnikuks, mida ta ilmselt teadlikult ei olnud. Siiski elas ta meeste maailmas, kandis mehelikke riideid, suitsetas ning avaldas avalikult oma arvamust. Isemeelne on olnud ta terve elu lähtudes A.Vabbe põhimõttest, et inimene ei saa tegelikult teistelt midagi õppida ja et kõik tuleb sisemisest loomisjõust, mille arendamine on igaühe individuaalne asi ja iseseisva töö tulemus.
Etendus oli suurejooneline, toretsevate dekoratsioonide ja uhkete kostüümidega. Sageli kasutati mitmesuguseid lavaefekte (lahingustseenid, ehtsad purskkaevud, taevast laskuvad jumalad jne). Ooperis olid tähtsal kohal voolava meloodia ja keeruliste kaunistustega aariad. Kuulsad lauljad demonstreerisid oma meisterlikkust ja hääle ilu ning sageli puhkesid suured tülid konkurentide vahel. Au sisse tõusid kastraatlauljad, kes sageli laulsid ooperites peategelaste rolle. Nende kõrget puhast poisilikku, kuid varjunditerohket lauluhäält imetleti väga. Kujunes välja itaaliapärane ooperi laulustiil – bel canto (it.k. ilus laul), mis levis kogu Euroopas. See stiilis on esikohal väljendusrikkus, kaunis toon, keerukad kaunistused ja suur meisterlikkus esitamisel. Ooperi sisu oli vähem oluline. Kujunes välja kaks ooperi liiki: tõsine ooper (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa). Barokkajal kuulusid ooperid õukonna pidustuse juurde ja neid etendati lossides ja paleedes. 17
annaabi.ee 
